Elden Ring: Glintstone Dragon Smarag (Liurnia of the Lakes) Boss Fight

Nagu te ilmselt teate, jagunevad Elden Ringi bossid kolmeks tasemeks. Madalaimast kõrgeimani: välibossid, suurema vaenlase bossid ning lõpuks pooljumalad ja legendid.

Glintstone Dragon Smarag asub keskmisel tasandil, Suuremate Vaenlaste Bosside hulgas, ja on õueboss, kes asub Liurnia of the Lakes'is Templikvartalist kirdes. See on valikuline boss selles mõttes, et loo edasiliikumiseks ei pea te teda tapma, kuid ta valvab üsna olulist eset, mida vajate Raya Lucaria Akadeemiasse pääsemiseks. Mis ausalt öeldes on samuti valikuline, kuid on seotud mitmete otsinguahelatega.

Olgu, seal ma siis olin, uurisin rahulikult Liurnia kauneid madalaid järvi, korjasin siit saaki, peksin seal vaenlase koljut ja ajasin üldiselt ainult oma asju.

Aga siis äkki sattusin ma keset järve väga suure lossilaadse ehitise otsa. Nagu me kõik teame, kui see näeb välja nagu loss, siis see ilmselt ongi loss ja lossidel on tavaliselt paksud müürid, et kaitsta sees olevat lisasaaki.

Kahjuks on lossidel tavaliselt ka väravaid, mida on minu sarnaste inimeste jaoks, kes tahaksid nimetatud saaki koguda, vaevaline avada ja see polnud erand.

Väravale lähenedes selgus, et see oli lukustatud mingisuguse maagilise barjääriga. Õnneks oli selle kõrval ka surnukeha, kellel oli aaretekaart, mis näitas barjäärist läbi pääsemiseks vajaliku võtme asukohta. Kui mugav ja kahtlaselt lihtne.

Leitud aaretekaardi oma piirkonna kaardiga sobitamine oli küllaltki lihtne ja ma jõudsin kiiresti järeldusele, et pean minema hiiglasliku lossi läänerannikul asuvale kaljumoodustisele. Teel sinna mõtlesin võimalusele, et pean aarde välja kaevama või ehk mingisuguse valvuriga võitlema. Võitlemine on palju lõbusam kui kaevamine ja arvestades, kui lihtne oli sinna tee leida, arvasin, et see saab olema ka lihtne võitlus.

Aga selgus, et võtit valvas draakon. Magav draakon, aga ikkagi draakon. Muidugi. Midagi vähemat oleks ilmselgelt liiga lihtne olnud.

Kuna ma polnud tuttav pahandustega, mida pahurad draakonid lähedalt nähes põhjustada võivad, otsustasin, et see on hea võimalus oma vibu tolmust puhtaks pühkida. Probleem on selles, et draakonitel endil on üsna palju kaugrünnakuid ja nad oskavad ka lennata, seega oleks mul vaja ka mingit varjualust, mille taha peitu pugeda, eelistatavalt millestki tulekindlast, et ise liiga palju keskmist rösti mitte saada.

Jällegi leidsin kahtlaselt mugavalt lohe eest väiksema kivimoodustise, mis oli ideaalne koht tulistavate noolte vahel varju otsimiseks. Selline õnn tuletab mulle meelde, kes on selle loo kangelane ;-)

Igatahes, magava draakoni äratamiseks on palju häid viise, aga minu lemmik on nool näkku. Reaktsiooni põhjal otsustades pole see kindlasti draakoni lemmik, aga kui see valvab minu ligipääsu millegi juurde, mis on minu arvates täis läikivat saaki, siis pole tal sõnaõigust.

Ausalt öeldes osutus selle draakoni vastu kaugvõitlemine natuke klišeelikumaks, kui ma ootasin. Arvasin, et see lendab palju rohkem ringi, hingab palju rohkem tuld, sunnib mind palju rohkem positsioone vahetama ja on üldiselt mu armsale tagumikule tohutu piin enne võtme üleandmist, tõeline draakonilik plaan.

See tegi küll kõiki neid asju, aga enamasti püsis see üsna paigal ja kui välja arvata palju puhisemist ja puhisemist ning aeg-ajalt esinevaid hingetõmbeid, oli üsna lihtne nooli tulistada ja seejärel kivide taha varju otsida.

Paljud võitlusmehhanismid on väga sarnased Limgrave'i Lendava Draakoni Agheliga, aga kui ma sellega võitlesin, siis oli see palju rohkem ringi jooksmist ja võitlus toimus suuremal alal. Aga võib-olla oli see lihtsalt minu tolleaegne kogenematus draakonitega, mis pani mind ohus või kahtluse korral oma vaikimisi peata kana režiimile lülituma.

Draakoni pea on tema nõrk koht ja kui sul õnnestub teda sinna tabada, saab ta rohkem kahju. Sa võid sihtida pähe, aga kuna see liigub palju ringi, pole seda kaugrünnakutega kerge tabada. Leidsin, et üldiselt on efektiivsem sihtida draakoni kehasse – kuigi iga üksik nool teeb kehale vähem kahju kui peale, tabab neid tegelikult palju rohkem. Ja nooled, mis ei taba, ei oma tähtsust.

Igatahes, kui draakon lõpuks maas oli, pärast seda, kui olin väikese varanduse väärtuses nooli kulutanud, oli tee tema valvatavate magusate aarete juurde avatud ja ma sain lossi võtme kätte. Selgus, et see polnudki loss, vaid pigem akadeemia mingitele väidetavalt väga tarkadele inimestele. Teate küll, mida see tähendab. Raamatud. Oleksin eelistanud kulda täis lossi või midagi sellist. Ma ei suuda uskuda, et ma tegelikult draakoniga võitlesin, et raamatukogu pääseda! ;-)